Neljapäev, Mai 16, 2024
- Viktor, palju õnne meile kõigile võidu puhul Sillamäe üle – 3:0, jälle kuivalt. Kuid said löögi vastu pead. Kas mängisid, trotsides valu?
- Suured tänud, meeskond aitas mängida kuivalt. Jah, sain löögi vastu pead – valutas terve teise poolaja, kuid sain mängida lõpuni.
EMV jalgpalli esimese liiga 14.tuuri raames (grupp „B“) Sillamäel toimus Ida-Virumaa mäng, kus kohalik meeskond kalev „U21“ võttis vastu Kohtla-Järve „ Järve“ meeskonna: mäng lõppes külaliste kasuks 3:0 (1:0). Kohtla-Järve meeskonnas paistsid kõige enam silma Raivo Saar, Vsevolod Sazuhhin ja Denis Komšon, lüües palli väravasse kohtunikku poolt välja kuulutatud täiendava aja sees.
- Räägi natukene oma jalgpallikarjäärist, kes oli sinu esineme treener? Kellega sul tuli töötada? Kes jäi kõige rohkem meelde?
- Treenereid on olnud palju. Esimeseks sai Arkadi Zakarjuka. Tulin tema esimesse trennil juhuslikult: Viktor Gusev kutsus lihtsalt jooksma ja esimesel treeningul lõin kuus väravat. Olin väike ja mulle tudus see väga huvitav. Pärast jõudsin Oleg Duboviku trenni, ja ühel heal päeval treeningu ajal tuli meie juurde Vatali Tuljakov, kes seletas, et kogub 97-98. aastaks võistkonda. Tol ajal treenisin endast vanemate poistega. Hiljem moodustas Tuljakov tubli võistkonna, kes teenis mitu korda Eesti meistri tiitli.
- Roman, kõigepealt, palju õnne märtsikuu parima Esiliiga B treeneri tiitli puhul.
- Aitäh. Tõttöelda ei tähenda individiuaalsed tunnustused ja auhinnad minu jaoks meeskondlikel spordialadel midagi. See on ikka kogu võistkonna ja iga mängija tulemus. Märtsis olime me kõik parimad, kuid seda on juba minevik, ees ootab uus etapp.
- JÄRVE, ETTE! JÄRVE LÖÖ! See tähendab, et Vassili Pivovarov on mängus ja toetab oma võistkonda! Millest see alguse sai? Räägi, kuidas sa jõudsid jalgpalli juurde.
- Kõik algas lihtsalt, nii nagu igal poisil minu ajal: hoovijalgpallist ja koolivõistkonnast. Minu esimeseks treeneriks sai Andrei Dmitrovitch, kes õpetas mulle jalgpalli a-d ja b-d, mitte – „jookse-löö“. Ka tänase päevani jääb tema minu jaoks mitte ainult treeneriks ja juhendajaks, vaid ka elu õpetajaks! Ma austan Andreid väga ja olen talle tänulik selle eest, kui palju ta on ära teinud jalgpalli arendamiseks meie linnas. Juba tehnikumis tutvusin poistega, kes olid jalgpallikooli lõpetanud. Pärast ajateenistust, kui ma juba töötasin, saime kokku ning asutasime võistkonna, millega mängisime linnaturniiridel. Siis tuli mõte proovida oma jõudu Eesti Meistrivõistlustel. Mõtlesime välja nime “ALKO” – kollektiivpuhkuse armastajate assotsiatsioon – mitte see, mida teie mõtlesite. Võistkond oli esitatud Viies liigas, sellest kõik ka algas. Praegu püüan osaleda linnaturniiril VKG OIL ASis, kus ma töötan, võistkonna “KEEMIK” eest, ja ka veteranide turniiridel.
